Alates 28. juunist 2025 peavad kõik toodete või teenuste ostmist pakkuvad veebikeskkonnad olema digiligipääsetavad. Kas nõuetele vastamiseks piisab pisiparandustest või eeldab see nii kategoorilisi ümberehitusi, et lihtsam oleks ehitada uus e-pood? Seda aitab e-kaupmeestel välja selgitada FINESTi digiligipääsetavuse audit.
Digiligipääsetavusest rääkides peetakse sageli silmas erivajadusega inimeste võimalusi kasutada veebikeskkonda – saada infot nägemise ja kuulmise teel või klaviatuuri, puutetundliku ekraani või erinevate kasutajaliidese komponentide abil.
FinestCommerce valdkonnajuhi Rauno Raidi sõnul on digitaalse info tajutavus, kasutatavus, arusaadavus ja töökindlus vajalik kõigile, kellel on mingil põhjusel püsivalt või ajutiselt keeruline veebikeskkonda tavapärasel viisil kasutada.
„Digiligipääsetavusest võidavad ka lapsed, vanemad inimesed, liigesekanguse käes kannatavad inimesed, traumast paranevad veebikeskkondade kasutajad. Inimesi, kes kuuluvad mõnda neist kategooriatest ja keda e-poodnikud puudulike veebikeskkondade tõttu teenindada ei suuda, on täna Baltikumis kindlasti üle 100 000,” selgitas Raid.
Audit kaardistab kitsaskohad
Alates 2025. aasta suvest on neile inimestele mugava kasutajakogemuse pakkumine mitte lihtsalt kasulik, aga ka kohustuslik. Raidi kinnitusel on nüüd viimane aeg asuda kaardistama oma veebikeskkonna hetkeseisu ja lahendamist vajavad kitsaskohti. Et seda teekonda süsteemselt käivitada, viib FINEST läbi e-poodidele suunatud digiligipääsetavuse auditeid.
„See kahenädalane süva-analüüs testib igat veebipoe lehte 93 erineva testiga Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivis kehtestatud nõuete vastu – nende samade nõuete, mille järgimise üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet alates suvest ka järelevalvet teostama hakkab. Koostame analüüsi põhjal detailse raporti, milles joonistuvad välja puudujäägid ja soovitused nende lahendamiseks,“ võttis Raid auditi sisu lühidalt kokku.
See raport on tema sõnul väga hea ja konkreetne alusdokument, millega pöörduda e-poe keskkonna arendaja või arenduspartneri poole puuduste kõrvaldamiseks.
„Mõne e-poe puhul võib digiligipääsetavus olla vaid väikeste arendustegevuste kaugusel. Aga kindlasti on veebikauplusi, mille parandamine tõstatab õigustatult küsimuse, kas tohutu investeering vana keskkonna probleemide kõrvaldamisse on üldse mõistlikum. Mingist piirist alates võib olla lihtsam, soodsam ja kiirem luua hoopis uus veebikeskkond. Meie audit ei ütle, mis on õige vastus, kuid see annab väga detailse info selle otsuse langetamiseks,“ kinnitas FINESTi esindaja.
Lihtsatel lehtedel vähem probleeme
Rauno Raidi puhul ähvardab kategoorilisemate ümberehituste vajadus esmajoones neid keskkondi, mida pole juba aastaid kuigi palju uuendatud. Teiseks on digiligipääsetavuse korrektuure keerulisem teha e-poodides, kus on väga palju erinevaid funktsionaalsusi ehk “tulesid-vilesid” nagu bännerid, karusellid, väga põhjalikud kontakt- või tagasisidevormid, aga ka arvukalt pluginaid keskkonna funktsionaalsuse rikastamiseks.
“Tänane seis näitab selgelt, et uut e-poodi arendama asudes on mõistlik alustada võimalikult lihtsate funktsioonidega ning lisada ajas täiendusi vaid juhul, kui see on tõesti vajalik. Oma e-poode digiligipääsetavuse nõuetele vastavaks kohendamisel maksavad rohkem lõivu just need e-kaupmehed, kes aastaid tagasi rikastasid oma e-poode funktsioonidega, mis olid “nice-to-have”, aga mitte ilmtingimata kliendi jaoks vajalikud,” tõdes ta.
Tema sõnul peavad põhjalikumaid ümberkorraldusi tegema ka e-kauplused, mille lehe tonaalsus ei võimalda täna piiratud nägemisvõimega inimeste jaoks piisavat kontrastsust. “Mõne ettevõtte jaoks võib see tähendada ka CVI muutmist,” selgitas Raid.
FinestCommerce’i valdkonnajuhi hinnangul võib kaupmees teatud juhtudel ka ise oma lehte digiligipääsetavuse nõuete vastu testida. See nõuab koodi analüüsi võimekust ja väga palju vaba ajaressurssi. Keskmise suurusega veebipoe läbianalüüsimine nõuab Raidi sõnul kogenud spetsialistilt ligikaudu 50-70 tundi, varasema valdkondliku kokkupuuteta inimesel kulub selleks kindlasti hulga rohkem aega.
„Leidub ka erinevaid automaatseid tööriistu puuduste tuvastamiseks, aga üldjuhul ei anna need spetsialisti tehtud analüüsiga samaväärset kvaliteetset tulemust. Ilma professionaalse partnerita õnnestub ehk tuvastada probleemsed kohad, mitte aga seda, kuidas neid nõuetele vastavaks korrigeerida,“ selgitas Raid.
Ligipääsetavus kui maineküsimus
Rauno Raid paneb e-poodnikele südamele, et nad ei jätaks oma veebikeskkonna digiligipääsetavusega tegelemist viimasele hetkele.
„Vaevalt, et TTJA kohe 28. juunist puudulikke veebipoode trahvima asub, kuid kaupmeestel tuleb arvestada võimalusega, et nad satuvad seiresse. Sellisel juhul on hea, kui kaupmees suudab tõestada, et ettevõte on teemaga juba aktiivselt tegelemas, puudujäägid on kaardistatud ning esimesed sammud nende kõrvaldamiseks astutud. Ma usun, et digiligipääsetavusest saab lähiaastatel kvaliteedistandard, mida ei järgita mitte trahvihirmust, vaid mis on ennekõike hea maine ja kasutajasõbralikkuse küsimus,“ sõnas ta.
Alates 28. juunist 2025 peavad kõik toodete või teenuste ostmist pakkuvad veebikeskkonnad olema digiligipääsetavad. Kas nõuetele vastamiseks piisab pisiparandustest või eeldab see nii kategoorilisi ümberehitusi, et lihtsam oleks ehitada uus e-pood? Seda aitab e-kaupmeestel välja selgitada FINESTi digiligipääsetavuse audit.
Digiligipääsetavusest rääkides peetakse sageli silmas erivajadusega inimeste võimalusi kasutada veebikeskkonda – saada infot nägemise ja kuulmise teel või klaviatuuri, puutetundliku ekraani või erinevate kasutajaliidese komponentide abil.
FinestCommerce valdkonnajuhi Rauno Raidi sõnul on digitaalse info tajutavus, kasutatavus, arusaadavus ja töökindlus vajalik kõigile, kellel on mingil põhjusel püsivalt või ajutiselt keeruline veebikeskkonda tavapärasel viisil kasutada.
„Digiligipääsetavusest võidavad ka lapsed, vanemad inimesed, liigesekanguse käes kannatavad inimesed, traumast paranevad veebikeskkondade kasutajad. Inimesi, kes kuuluvad mõnda neist kategooriatest ja keda e-poodnikud puudulike veebikeskkondade tõttu teenindada ei suuda, on täna Baltikumis kindlasti üle 100 000,” selgitas Raid.
Audit kaardistab kitsaskohad
Alates 2025. aasta suvest on neile inimestele mugava kasutajakogemuse pakkumine mitte lihtsalt kasulik, aga ka kohustuslik. Raidi kinnitusel on nüüd viimane aeg asuda kaardistama oma veebikeskkonna hetkeseisu ja lahendamist vajavad kitsaskohti. Et seda teekonda süsteemselt käivitada, viib FINEST läbi e-poodidele suunatud digiligipääsetavuse auditeid.
„See kahenädalane süva-analüüs testib igat veebipoe lehte 93 erineva testiga Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivis kehtestatud nõuete vastu – nende samade nõuete, mille järgimise üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet alates suvest ka järelevalvet teostama hakkab. Koostame analüüsi põhjal detailse raporti, milles joonistuvad välja puudujäägid ja soovitused nende lahendamiseks,“ võttis Raid auditi sisu lühidalt kokku.
See raport on tema sõnul väga hea ja konkreetne alusdokument, millega pöörduda e-poe keskkonna arendaja või arenduspartneri poole puuduste kõrvaldamiseks.
„Mõne e-poe puhul võib digiligipääsetavus olla vaid väikeste arendustegevuste kaugusel. Aga kindlasti on veebikauplusi, mille parandamine tõstatab õigustatult küsimuse, kas tohutu investeering vana keskkonna probleemide kõrvaldamisse on üldse mõistlikum. Mingist piirist alates võib olla lihtsam, soodsam ja kiirem luua hoopis uus veebikeskkond. Meie audit ei ütle, mis on õige vastus, kuid see annab väga detailse info selle otsuse langetamiseks,“ kinnitas FINESTi esindaja.
Lihtsatel lehtedel vähem probleeme
Rauno Raidi puhul ähvardab kategoorilisemate ümberehituste vajadus esmajoones neid keskkondi, mida pole juba aastaid kuigi palju uuendatud. Teiseks on digiligipääsetavuse korrektuure keerulisem teha e-poodides, kus on väga palju erinevaid funktsionaalsusi ehk “tulesid-vilesid” nagu bännerid, karusellid, väga põhjalikud kontakt- või tagasisidevormid, aga ka arvukalt pluginaid keskkonna funktsionaalsuse rikastamiseks.
“Tänane seis näitab selgelt, et uut e-poodi arendama asudes on mõistlik alustada võimalikult lihtsate funktsioonidega ning lisada ajas täiendusi vaid juhul, kui see on tõesti vajalik. Oma e-poode digiligipääsetavuse nõuetele vastavaks kohendamisel maksavad rohkem lõivu just need e-kaupmehed, kes aastaid tagasi rikastasid oma e-poode funktsioonidega, mis olid “nice-to-have”, aga mitte ilmtingimata kliendi jaoks vajalikud,” tõdes ta.
Tema sõnul peavad põhjalikumaid ümberkorraldusi tegema ka e-kauplused, mille lehe tonaalsus ei võimalda täna piiratud nägemisvõimega inimeste jaoks piisavat kontrastsust. “Mõne ettevõtte jaoks võib see tähendada ka CVI muutmist,” selgitas Raid.
FinestCommerce’i valdkonnajuhi hinnangul võib kaupmees teatud juhtudel ka ise oma lehte digiligipääsetavuse nõuete vastu testida. See nõuab koodi analüüsi võimekust ja väga palju vaba ajaressurssi. Keskmise suurusega veebipoe läbianalüüsimine nõuab Raidi sõnul kogenud spetsialistilt ligikaudu 50-70 tundi, varasema valdkondliku kokkupuuteta inimesel kulub selleks kindlasti hulga rohkem aega.
„Leidub ka erinevaid automaatseid tööriistu puuduste tuvastamiseks, aga üldjuhul ei anna need spetsialisti tehtud analüüsiga samaväärset kvaliteetset tulemust. Ilma professionaalse partnerita õnnestub ehk tuvastada probleemsed kohad, mitte aga seda, kuidas neid nõuetele vastavaks korrigeerida,“ selgitas Raid.
Ligipääsetavus kui maineküsimus
Rauno Raid paneb e-poodnikele südamele, et nad ei jätaks oma veebikeskkonna digiligipääsetavusega tegelemist viimasele hetkele.
„Vaevalt, et TTJA kohe 28. juunist puudulikke veebipoode trahvima asub, kuid kaupmeestel tuleb arvestada võimalusega, et nad satuvad seiresse. Sellisel juhul on hea, kui kaupmees suudab tõestada, et ettevõte on teemaga juba aktiivselt tegelemas, puudujäägid on kaardistatud ning esimesed sammud nende kõrvaldamiseks astutud. Ma usun, et digiligipääsetavusest saab lähiaastatel kvaliteedistandard, mida ei järgita mitte trahvihirmust, vaid mis on ennekõike hea maine ja kasutajasõbralikkuse küsimus,“ sõnas ta.
Uudisnurk