IT-töötajate nappus, aktiivne riigitellimus ja neist tulenev digiarenduse kõrge hind jätab keskmise ja väikeettevõtte Eestis ilma võimalikust digihüppest. Lahenduseks on uudse standardiseeritud digilahenduste pakkumine, millega saab hiljem väljuda ka tohutu nõudlusega Euroopa turule, leiab riigiasutustele sündmuspõhiseid teenuseid arendava Finestmedia juhatuse esimees Priit Penjam.
Penjami sõnul on spetsialistide põud viinud IT-teenuse hinna Eestis nii kõrgeks, et valdav osa siinseid ettevõtteid ei suuda enam osta ega arendada oma äriprotsesside kaasajastamiseks vajalikke digilahendusi. Globaalsetes digiindeksites särab Eesti avaliku sektori uuendustega, aga ettevõtete digitaliseerituse osas jääb Eesti ka Euroopas pigem teise kümnesse.
„Eraettevõtted ostavad IT-teenust samalt turult, kust ostavad miljoniarendusi riik, suurfirmad ja viimastel aastatel tohutu kiirusega kasvama hakanud start-upid. Kuigi väike-ettevõtete IT-lahenduse mahud on näiteks riigiportaaliga võrreldes väikesed, ei jätku nende teostamiseks reaalselt inimesi,“ ütles Penjam.
Tema sõnul ootab iga organisatsioon sama tulemust – et äriprotsesside andmed oleksid turvaliselt hoitud ja õigetele inimestele ligipääsetavad, integreeritud vajalike teiste infosüsteemide ja andmebaasidega ning rutiinsed äriprotsessid oleksid automatiseeritud nii töötajate kui ka klientide jaoks.
„Pole mõeldav, et iga ettevõte hakkab sellist infosüsteemi arendama nullist, mõõdukas standardiseeritus on paratamatu ja ainuvõimalik tee massiivseks digipöördeks vajalike mahtude saavutamiseks,“ sõnas Penjam.
Finestmedia jõudis oma esimese standardiseeritud teenuslahenduseni just kriisiaastel kannustatuna tööjõunappusest ja e-kaubanduse hüppelisest arengust.
„Piloteerisime oma FinestCommerce kontseptsiooni eelmisel aastal. Tegime tootelahenduse, mis tõi e-kaubanduse haldamiseks vajalike funktsioonide täispaketi hinna kümme korda madalamaks ja arendusprotsessi ka märkimisväärselt lühemaks,“ rääkis Finestmedia juht.
Kliendid nagu Floorin, Viru Elektrikaubandus ja mitmed teised kaubandusettevõtted said suurte kaubandushiidudega võrdse võimekuse ja turvalisuse ilma sajatuhandeste investeeringute ja kümnepealiste IT-meeskondadeta.
„Saime siit usku, et ka muudes valdkondades on võimalik luua taskukohasem standardlahendus – näiteks otsime hetkel esimesi kliente uuele äriprotsesside juhtimise standardlahenduse tootele, mille puhul taaskasutame võimalikult suures ulatuses selliseid komponente nagu töövood, kooskõlastamised, dünaamilised andmebaasid ja kasutajaliidesed ning loome neid nutikalt kombineerides ettevõtte vajadustele vastava lahenduse. Oleme tegelenud tootearendusega ka Poolas, kus töötasime välja standardiseeritud tootepõhise lahenduse rahapesu ja kliendi tundmise reeglite järgimiseks finantssektoris,“ ütles Penjam.
IT-töötajate nappus, aktiivne riigitellimus ja neist tulenev digiarenduse kõrge hind jätab keskmise ja väikeettevõtte Eestis ilma võimalikust digihüppest. Lahenduseks on uudse standardiseeritud digilahenduste pakkumine, millega saab hiljem väljuda ka tohutu nõudlusega Euroopa turule, leiab riigiasutustele sündmuspõhiseid teenuseid arendava Finestmedia juhatuse esimees Priit Penjam.
Penjami sõnul on spetsialistide põud viinud IT-teenuse hinna Eestis nii kõrgeks, et valdav osa siinseid ettevõtteid ei suuda enam osta ega arendada oma äriprotsesside kaasajastamiseks vajalikke digilahendusi. Globaalsetes digiindeksites särab Eesti avaliku sektori uuendustega, aga ettevõtete digitaliseerituse osas jääb Eesti ka Euroopas pigem teise kümnesse.
„Eraettevõtted ostavad IT-teenust samalt turult, kust ostavad miljoniarendusi riik, suurfirmad ja viimastel aastatel tohutu kiirusega kasvama hakanud start-upid. Kuigi väike-ettevõtete IT-lahenduse mahud on näiteks riigiportaaliga võrreldes väikesed, ei jätku nende teostamiseks reaalselt inimesi,“ ütles Penjam.
Tema sõnul ootab iga organisatsioon sama tulemust – et äriprotsesside andmed oleksid turvaliselt hoitud ja õigetele inimestele ligipääsetavad, integreeritud vajalike teiste infosüsteemide ja andmebaasidega ning rutiinsed äriprotsessid oleksid automatiseeritud nii töötajate kui ka klientide jaoks.
„Pole mõeldav, et iga ettevõte hakkab sellist infosüsteemi arendama nullist, mõõdukas standardiseeritus on paratamatu ja ainuvõimalik tee massiivseks digipöördeks vajalike mahtude saavutamiseks,“ sõnas Penjam.
Finestmedia jõudis oma esimese standardiseeritud teenuslahenduseni just kriisiaastel kannustatuna tööjõunappusest ja e-kaubanduse hüppelisest arengust.
„Piloteerisime oma FinestCommerce kontseptsiooni eelmisel aastal. Tegime tootelahenduse, mis tõi e-kaubanduse haldamiseks vajalike funktsioonide täispaketi hinna kümme korda madalamaks ja arendusprotsessi ka märkimisväärselt lühemaks,“ rääkis Finestmedia juht.
Kliendid nagu Floorin, Viru Elektrikaubandus ja mitmed teised kaubandusettevõtted said suurte kaubandushiidudega võrdse võimekuse ja turvalisuse ilma sajatuhandeste investeeringute ja kümnepealiste IT-meeskondadeta.
„Saime siit usku, et ka muudes valdkondades on võimalik luua taskukohasem standardlahendus – näiteks otsime hetkel esimesi kliente uuele äriprotsesside juhtimise standardlahenduse tootele, mille puhul taaskasutame võimalikult suures ulatuses selliseid komponente nagu töövood, kooskõlastamised, dünaamilised andmebaasid ja kasutajaliidesed ning loome neid nutikalt kombineerides ettevõtte vajadustele vastava lahenduse. Oleme tegelenud tootearendusega ka Poolas, kus töötasime välja standardiseeritud tootepõhise lahenduse rahapesu ja kliendi tundmise reeglite järgimiseks finantssektoris,“ ütles Penjam.
Uudisnurk