Meie analüütik Riina Soggar-Henk on veetnud kogu ettevõttes töötatud aja ehk 13 aastat kaugrežiimil. Tema sõnul pole tal selle aja jooksul kunagi tekkinud tunnet nagu ta poleks täisväärtuslik tiimiliige – ennekõike seetõttu, et ta on osanud alati kaugtööga kaasnevaid riske märgata ja vältida.
„Kui teed tööd, mida armastad, ja saad seda teha koormuses ja formaadis, mis võimaldab sul elada täisväärtuslikku elu, täpselt selles kohas, mille oma koduks oled valinud, siis koguneb nii pikk staaž märkamatult,“ kinnitab Riina.
Tema hinnangul arvavad paljud, et kaugtöö toimimiseks on vaja vaid mõistvat tööandjat, kes tagab vajalikud töövahendid, ja distsipliini hoida kinni oma päevakavast. Tegelikult on asi mõnevõrra keerulisem.
„Võid olla kuitahes pühendunud, aga kui elad maal ja internet on liiga nõrk või ebastabiilne, siis ei pruugi ka kõige kõvemast tahtmisest piisata. Elan täna mõnesaja inimesega alevikus Viljandimaa servas ja minu lähim linn on hoopis Jõgevamaa keskus, Põltsamaa. Meie vääramatu jõud on tormid ja tuuled, mis isegi päevadeks elektri viia võivad,“ tõi ta näite probleemidest, mis töötegemist segada võivad.
„Õnneks olen avastanud, et näiteks Põltsamaal, kuhu niikuinii igapäevaselt oma lapsi kooli-lasteaeda toon, on võimalik kasutada raamatukokku loodud kaugtöötuba. See on suurepärane kriisiabi, aga ka võimalus end vahel kodunt välja inimeste keskele tuua,“ kiitis ta uut lahendust.
Riina Soggar-Henk, FINEST analüütik
Väljaõpe distantsmeeskonnas
Riina sõnul tekkis tal oskus teha kaugtööd seetõttu, et tema teekond FINESTis sai alguse meeskonnas, kus enamus liikmeid ühest või teisest Eestimaa nurgast töötasid.
„Ma liitusin FINESTiga kohe distantsilt. Õppisin efektiivset kaugtööd tegema ilmselt ka tänu sellele, et olen olnud osaline mitmes projektimeeskonnas, mille suur osa liikmetest elab Tallinnast eemal – kus suurem enamus koosolekuid, infovahetust ja suhtlust oligi alati virtuaalne,“ selgitas ta.
„Kohe sai selgeks, et tiimi sünergia tekitamine ja hoidmine on iga tiimiliikme ülesanne. Igaüks, nii need, kes on oma kodus, kui ka kontoris viibijad ja juhid, peavad teadlikult panustama sellesse, et kõik tiimiliikmed oleksid ühes infoväljas,“ võttis ta kokku olulisema eelduse meeskonnatunde säilitamiseks.
Lihtne öelda, raske praktikasse panna. Riina sõnul on selge, et igal inimesel ei ole häid eeldusi tiimitööks distantsilt – nii nagu igal inimesel pole ka tiimitöö oskusi kontoris töötades.
Igaüks ei vaja meeskonda
„Inimene peaks teadvustama, miks ta tiimi üldse vajab. Mina mõtlesin enda jaoks välja, et mina saan luua väärtust ennekõike tiimina, mitte üksiktegijana. Meie projektide edukus sõltub sellest, kui hästi panustab meeskond tervikuna, kui sujuvalt liigub info ja kui ladusalt leiavad probleemid lahenduse,“ ütles ta.
Tema sõnul on inimesi, kes põhimõtteliselt ei naudi kolleegide seltskonda ja kellele meeldibki rohkem omaette ülesandeid lahendada. Kui inimene tahab teha tööd kodunt, sest talle ei meeldi teised inimesed, siis ei saagi tema sõnul meeskonnatöö kuigi hästi sujuda. See ei tähenda, et töökaaslased peavad ilmtingimata olema omavahel sõbrad.
„Ma hoidun sellistest loosungitest, et töökaaslased on nagu mu teine perekond või sõbrad. See kõlab ehk järsult, aga ma teadvustan, et head suhted kolleegidega on esmajärjekorras ikka selleks, et ühine töötegemine võimalikult hästi sujuks. Ja see ei tähenda, et mulle ei meeldi suhelda ja ma ei vaja enda ümber inimesi. Ehk räägib siin maainimene minus, aga poes käies valin ma samuti iseteeninduskassa asemel teenindajaga kassa. Ehedad inimkontaktid on minu jaoks olulised,“ kinnitas Riina.
Mitu kontoripäeva on piisav?
Tema sõnul tuleb kaugtöö toimima panemiseks aga esmajoones panna paika reeglid oma juhiga. Kindlaks määratud kontoritöö hulga kõrval peaksid mõlemad osapooled aru saama ka sellest, miks see üldse vajalik on.
„FINESTis olen alati tundnud, et töö on tõesti paindlik ja minu vajadustega arvestatakse. On selge, et austusele, mida mina oma tööandja vastu tunnen, vastatakse samasuguse austuse ja usaldusega – see on meie pikaajalise koostöösuhte oluline element. Põhjendamatud kontoripäevade nõudmised oleks selge märk usaldamatusest. Ilma tungiva vajaduseta tööle tulek raiskab töötaja väärtuslikku aega, tekitab talle logistilisi ebamugavusi ilma, et need päriselt väärtust looks,” selgitas ta.
“Mina usun, et vähemalt kord kuus peaks oma meeskonnaga ka füüsiliselt kohtuma, täna püüan kontoris käia vähemalt korra kahe nädala jooksul. Ma ei näe, et sellest sagedasem kontorigraafik mind meeskonnale väärtuslikumaks teeks või mul paremini tööd teha võimaldaks,“ lisas ta.
Suhtlemine on võtmeküsimus
Tähtsam kui aeg-ajalt oma näo kontoris näitamine on tema sõnul see, et ka kodunt töötades säiliks pidev igapäevane suhtlus kolleegidega. Ta on enda sõnul saanud kunagi tagasisidet, et tema distantsilt korraldatud infovahetus on palju selgem ja tõhusam kui mõne kontoris igapäevaselt viibiva inimese juhitud suhtlus.
„Info ei liigu iseenesest, seda tuleb liigutada. Ma hoian oma meeskonnakaaslasi koguaeg kõigega kursis, mis projektiga toimub. Teeme koosolekuid, et arutada omavahel projekti hetkeseisu, kliendi tagasisidet, jaotada ülesandeid, lahendada ühiselt probleeme, tähistada ühiselt töövõite,“ rääkis ta.
Riina sõnul eelistab ta infovahetuseks Teams kõnesid ning kui internetiühendus vähegi võimaldab, püüab ta eriti klientidega kõneldes ka nähtaval olla.
„Lihtsalt chattimine ei ole minu hinnangul piisav. Inimesega päriselt telefoni või Teams-kõne vahendusel suheldes tajud palju paremini, kas inimesed tunnevad end hästi või midagi häirib neid. Ma olen ilmselt ka selline inimtüüp, kes ei suuda midagi vaikides kõrvalt vaadata – kui ma näiteks näen, et mingi olukord on kellegi suhtes ebaõiglane, siis sekkun kohe. Isegi kui see mind otse ei puuduta,“ tunnistas Riina.
Distantsilt saab ka tähistada
Kuigi võiks arvata, et kaugtöötajana ei pea Riina tiimiüritusi oluliseks, siis tegelikult see nii ei ole. Riina ütleb, et vaatamata oma distanttöötaja staatusele on teda alati kutsutud FINESTi üritustele ning võimaldatud ka distantsilt osalemist. Ta hindab iga ürituse puhul eraldi, kas võtab sündmusest osa füüsiliselt, virtuaalselt või jääb siiski kõrvale.
„Tiimiüritused on väga oluline faktor tiimitunde tugevdamisel ja distantstöötaja annab endast üldjuhul parima, et nendest osa võtta. Minu kolleegid on õnneks väga mõistvad ega ole sellest häiritud, kui eelistan osaleda näiteks uute kolleegidega kohtumistel, tiimi koosviibimistel või tähtsamate sündmuste tähistamisel kaasas virtuaalselt,“ selgitab Riina.
Tema sõnul on sellisel juhul oluline, et virtuaaltöötaja ei taandaks end ekraani vahendusel osaledes mute-režiimil sündmust jälgivaks näoks, vaid osaleks aktiivselt. “Eks see pisut kohmakas ole, kui hübriid-tiimilõunal söövad kolleegid kõik ühe laua taga ja mina olen oma koduse supitaldrikuga teisel pool ekraani, aga saan siiski vestlusest osa, saan inimestega lobiseda – see on seda pingutust väärt,“ lisab Riina.
Meie analüütik Riina Soggar-Henk on veetnud kogu ettevõttes töötatud aja ehk 13 aastat kaugrežiimil. Tema sõnul pole tal selle aja jooksul kunagi tekkinud tunnet nagu ta poleks täisväärtuslik tiimiliige – ennekõike seetõttu, et ta on osanud alati kaugtööga kaasnevaid riske märgata ja vältida.
„Kui teed tööd, mida armastad, ja saad seda teha koormuses ja formaadis, mis võimaldab sul elada täisväärtuslikku elu, täpselt selles kohas, mille oma koduks oled valinud, siis koguneb nii pikk staaž märkamatult,“ kinnitab Riina.
Tema hinnangul arvavad paljud, et kaugtöö toimimiseks on vaja vaid mõistvat tööandjat, kes tagab vajalikud töövahendid, ja distsipliini hoida kinni oma päevakavast. Tegelikult on asi mõnevõrra keerulisem.
„Võid olla kuitahes pühendunud, aga kui elad maal ja internet on liiga nõrk või ebastabiilne, siis ei pruugi ka kõige kõvemast tahtmisest piisata. Elan täna mõnesaja inimesega alevikus Viljandimaa servas ja minu lähim linn on hoopis Jõgevamaa keskus, Põltsamaa. Meie vääramatu jõud on tormid ja tuuled, mis isegi päevadeks elektri viia võivad,“ tõi ta näite probleemidest, mis töötegemist segada võivad.
„Õnneks olen avastanud, et näiteks Põltsamaal, kuhu niikuinii igapäevaselt oma lapsi kooli-lasteaeda toon, on võimalik kasutada raamatukokku loodud kaugtöötuba. See on suurepärane kriisiabi, aga ka võimalus end vahel kodunt välja inimeste keskele tuua,“ kiitis ta uut lahendust.
Väljaõpe distantsmeeskonnas
Riina sõnul tekkis tal oskus teha kaugtööd seetõttu, et tema teekond FINESTis sai alguse meeskonnas, kus enamus liikmeid ühest või teisest Eestimaa nurgast töötasid.
„Ma liitusin FINESTiga kohe distantsilt. Õppisin efektiivset kaugtööd tegema ilmselt ka tänu sellele, et olen olnud osaline mitmes projektimeeskonnas, mille suur osa liikmetest elab Tallinnast eemal – kus suurem enamus koosolekuid, infovahetust ja suhtlust oligi alati virtuaalne,“ selgitas ta.
„Kohe sai selgeks, et tiimi sünergia tekitamine ja hoidmine on iga tiimiliikme ülesanne. Igaüks, nii need, kes on oma kodus, kui ka kontoris viibijad ja juhid, peavad teadlikult panustama sellesse, et kõik tiimiliikmed oleksid ühes infoväljas,“ võttis ta kokku olulisema eelduse meeskonnatunde säilitamiseks.
Lihtne öelda, raske praktikasse panna. Riina sõnul on selge, et igal inimesel ei ole häid eeldusi tiimitööks distantsilt – nii nagu igal inimesel pole ka tiimitöö oskusi kontoris töötades.
Igaüks ei vaja meeskonda
„Inimene peaks teadvustama, miks ta tiimi üldse vajab. Mina mõtlesin enda jaoks välja, et mina saan luua väärtust ennekõike tiimina, mitte üksiktegijana. Meie projektide edukus sõltub sellest, kui hästi panustab meeskond tervikuna, kui sujuvalt liigub info ja kui ladusalt leiavad probleemid lahenduse,“ ütles ta.
Tema sõnul on inimesi, kes põhimõtteliselt ei naudi kolleegide seltskonda ja kellele meeldibki rohkem omaette ülesandeid lahendada. Kui inimene tahab teha tööd kodunt, sest talle ei meeldi teised inimesed, siis ei saagi tema sõnul meeskonnatöö kuigi hästi sujuda. See ei tähenda, et töökaaslased peavad ilmtingimata olema omavahel sõbrad.
„Ma hoidun sellistest loosungitest, et töökaaslased on nagu mu teine perekond või sõbrad. See kõlab ehk järsult, aga ma teadvustan, et head suhted kolleegidega on esmajärjekorras ikka selleks, et ühine töötegemine võimalikult hästi sujuks. Ja see ei tähenda, et mulle ei meeldi suhelda ja ma ei vaja enda ümber inimesi. Ehk räägib siin maainimene minus, aga poes käies valin ma samuti iseteeninduskassa asemel teenindajaga kassa. Ehedad inimkontaktid on minu jaoks olulised,“ kinnitas Riina.
Mitu kontoripäeva on piisav?
Tema sõnul tuleb kaugtöö toimima panemiseks aga esmajoones panna paika reeglid oma juhiga. Kindlaks määratud kontoritöö hulga kõrval peaksid mõlemad osapooled aru saama ka sellest, miks see üldse vajalik on.
„FINESTis olen alati tundnud, et töö on tõesti paindlik ja minu vajadustega arvestatakse. On selge, et austusele, mida mina oma tööandja vastu tunnen, vastatakse samasuguse austuse ja usaldusega – see on meie pikaajalise koostöösuhte oluline element. Põhjendamatud kontoripäevade nõudmised oleks selge märk usaldamatusest. Ilma tungiva vajaduseta tööle tulek raiskab töötaja väärtuslikku aega, tekitab talle logistilisi ebamugavusi ilma, et need päriselt väärtust looks,” selgitas ta.
“Mina usun, et vähemalt kord kuus peaks oma meeskonnaga ka füüsiliselt kohtuma, täna püüan kontoris käia vähemalt korra kahe nädala jooksul. Ma ei näe, et sellest sagedasem kontorigraafik mind meeskonnale väärtuslikumaks teeks või mul paremini tööd teha võimaldaks,“ lisas ta.
Suhtlemine on võtmeküsimus
Tähtsam kui aeg-ajalt oma näo kontoris näitamine on tema sõnul see, et ka kodunt töötades säiliks pidev igapäevane suhtlus kolleegidega. Ta on enda sõnul saanud kunagi tagasisidet, et tema distantsilt korraldatud infovahetus on palju selgem ja tõhusam kui mõne kontoris igapäevaselt viibiva inimese juhitud suhtlus.
„Info ei liigu iseenesest, seda tuleb liigutada. Ma hoian oma meeskonnakaaslasi koguaeg kõigega kursis, mis projektiga toimub. Teeme koosolekuid, et arutada omavahel projekti hetkeseisu, kliendi tagasisidet, jaotada ülesandeid, lahendada ühiselt probleeme, tähistada ühiselt töövõite,“ rääkis ta.
Riina sõnul eelistab ta infovahetuseks Teams kõnesid ning kui internetiühendus vähegi võimaldab, püüab ta eriti klientidega kõneldes ka nähtaval olla.
„Lihtsalt chattimine ei ole minu hinnangul piisav. Inimesega päriselt telefoni või Teams-kõne vahendusel suheldes tajud palju paremini, kas inimesed tunnevad end hästi või midagi häirib neid. Ma olen ilmselt ka selline inimtüüp, kes ei suuda midagi vaikides kõrvalt vaadata – kui ma näiteks näen, et mingi olukord on kellegi suhtes ebaõiglane, siis sekkun kohe. Isegi kui see mind otse ei puuduta,“ tunnistas Riina.
Distantsilt saab ka tähistada
Kuigi võiks arvata, et kaugtöötajana ei pea Riina tiimiüritusi oluliseks, siis tegelikult see nii ei ole. Riina ütleb, et vaatamata oma distanttöötaja staatusele on teda alati kutsutud FINESTi üritustele ning võimaldatud ka distantsilt osalemist. Ta hindab iga ürituse puhul eraldi, kas võtab sündmusest osa füüsiliselt, virtuaalselt või jääb siiski kõrvale.
„Tiimiüritused on väga oluline faktor tiimitunde tugevdamisel ja distantstöötaja annab endast üldjuhul parima, et nendest osa võtta. Minu kolleegid on õnneks väga mõistvad ega ole sellest häiritud, kui eelistan osaleda näiteks uute kolleegidega kohtumistel, tiimi koosviibimistel või tähtsamate sündmuste tähistamisel kaasas virtuaalselt,“ selgitab Riina.
Tema sõnul on sellisel juhul oluline, et virtuaaltöötaja ei taandaks end ekraani vahendusel osaledes mute-režiimil sündmust jälgivaks näoks, vaid osaleks aktiivselt. “Eks see pisut kohmakas ole, kui hübriid-tiimilõunal söövad kolleegid kõik ühe laua taga ja mina olen oma koduse supitaldrikuga teisel pool ekraani, aga saan siiski vestlusest osa, saan inimestega lobiseda – see on seda pingutust väärt,“ lisab Riina.
Uudisnurk